Featured

Plaan, mis ei täitunud

Esialgne plaan, mis 6. märtsil koolituse raames paika sai pandud oli järgmine:

18. märts tutvustame ideed – koostame ühiselt koduloo ainekava, mis lõimitud erinevate õppainetega ning mille raames arendatakse õpilast digipädevusi erinevaid digivahendeid kasutades

8. aprill teemade ning digivahendite tutvustamine/valimine. Arutelu ning ideede viimistlemine ja elluviimine

29. aprill on ainekava valmis

Plaanide muutus

Nagu eelmises postituses juba mainitud sai, siis kõik ei lähe nii nagu plaan ette näeb.

26. märts oli muutev päev. Miks? Sellel päeval algasid meie majas rätsepa- ja baaskoolitused. Siin kohal tänud kõigile koolitajatele Tiia Salmile, Veiko Hanile ja Eve Saarele, kes meiega oma teadmisi jagasid.

Need olid kui tuulepuhang, mis muutsid meie laeva kursi. Nimelt ühise arutelu tulemusel leidsime, et valime teise raja ning liigume koolitusel seatud eesmärgini ringiga. Enne kui hakkame koostama ainekava teeme ära õpetajalt õpetajale koolituse. Mõte, mis oli ka üks viieteistkümnest, mida koolitusel kaalusime. Kuid too hetk arvasime, et ainekava koostamisega valmib midagi konkreetset ja praktilist, mida saab kohe kasutama hakata.

Miks me kurssi muutsime?

Esiteks soovisime, et võimalikult paljud õpetajad siiski oleks kaasatud. Hirmu ära võtmiseks tegime ka ühe näidise, mida me ootame.

Näidis, kus on näha õpitulemused ning lisatud veerg, kus kirjas keskkond ning juhendi lingid, juhuks, kui õpetaja peaks end selles ebakindlat tundma.

Teiseks tuli õpetajatelt tagasisidet, et arvavad ja kardavad, et kui suvi tuleb vahel, siis sügiseks kõik jälle meelest läinud ning kogu vaev asjata.

Kuidas edasi?

Kolmandaks leidsime, et baaskoolitusel osalenud ei saa ilma jätta teadmistest, mida jagati rätsepakoolitusel ja vastupidi, sest on asju, mis tasuvad proovimist, katsetamist ja kasutamist, kuid mida ei tea või on ununenud. Uute digivahendite kasutamine on saanud õpilastele head tagasisidet ja ka õpetajad on rahul.


Tulevikus

Digivahendite rohke kasutamine on viinud selleni, et praegune internetiühendus ega tahvelarvutite arv pole enam piisav. Ohud, millest olime teadlikud ning nendega tuleb tegeleda. Edasi plaanime välja selgitada, mida õpetajad ootavad ja vajavad. Arenguvestluses asendame küsimuse „Kui palju digivahendeid oma tundides kasutasid?“ küsimusega, mida soovid ja vajad seoses digivahendite kasutamisega? Viimase küsimuse põhjal saame ka paika panna koolisiseses koolituskava. Sõmeru eeskujul peab üldist tagasisidet küsima ka õpilastelt. Mis meeldis ja miks?


Õpilased kasutamas keskkonda Nearpod.com, armastatud nii õpilaste kui ka sotsiaalainet õpetaja poolt, eriti liitklasside tunnis.

Esialgne plaan on, et iga vaheaeg saab toimuma koolitus, kus teeme tööd ühe või kahe digikeskkonnaga. Selle raames ja kaudu peaksime lõpuks jõudama endale seatud eesmärgini.

Kuidas meil siis ka kulgeb?

5. märtsil sai koolitajate abiga mõte lendu lastud ja ideed kirja pandud, kuidas ja mida peab koolis digivaldkonnas tegema, nii et õppimine ja õpetamine oleks koolis mugavam ja ägedam kõigile osapooltele

Otsustasime, et ühe valikaine näol teeme näidise, kuidas kasutada erinevaid digivahendeid ainetundide rikastamiseks ja aine õpetamiseks. Eks kõik me tahame vaheldust. Valituks osutus koduloo ainekava.

Plaan oli, et 18. aprilliks on selleks eeltööd tehtu – ainekava teemad väljaselgitatud ning sealt edasi jagame teemad ning digivahendid. Ja algab suur katsetamine, aga…

Kuid nagu ikka kõik ei lähe nii nagu plaan ette näeb. Uuel nädal on tulemas Erasmu+ projekti raames külalised ning hetkel fookus seal. Katki pole iseenesest veel miskit, kui ei saa ühemoodi saab teistmoodi. Tänaseks oleme ka mõistnud, et kõiki õpetajaid antud töösse kaasata ei suuda ja ega see polnudki plaani lõppeesmärk. Pigem näidata ning inspireerida neid õpetajaid, kes ehk täna on veel digivahendite kasutamise osas kõhkleval seisukohal või endas ebakindlad. Takistused on selleks, et neid ületada.

Otsustasime, et teeme siis 2in1, ehk õpetajalt õpetaja koolis koduloo ainekava kaudu. Koostame ühe osa põhjal näite, mis on meie visioon asjast ning siis saab juba väljakutsetega tegeleda.

Alates 26. märtsist alustasid meie kooli õpetajat baaskoolituse ja rätsepakoolituse tsüklitega DigiKiirendi koolitusprojekti raames.
Vot see koolitus tuli küll vägal heal ajal, sest toetab meie plaani elluviimist ning teostamist – väikeste sammudega suure eesmärgi poole. Nagu juba Õpetaja Laur ütles Tootsile: „Kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi!“ Kvaliteet enne kvantiteeti.

Koolitusele tulemise eesmärk ja ootused

Tänapäeva digiajastul on oluline, et õpetajad oskaks planeerida digivahendite kasutamist, et toetada õppekava eesmärke ning selle kaudu ka õpi- ja õpetamistegevust. Selle loomiseks ja tagamiseks on vaja nii teadmisi, kogemusi kui ka tuge.

Koolitusele tuleku eesmärk      

Kuidas muuta digitehnoloogiat kasutades veelgi tõhusamaks õppeprotsess, infovahetus kui ka juhtimine

Ootused

Ideid ja juhiseid, kuidas seda asutuses ellu viia
Kuidas motiveerida ja julgustada õpetajaid kasutama digitehnoloogiat
Teadmisi, mis muudaks õppeprotsessi mugavamaks ning huvitavamaks nii õpetajale kui ka õpilastele.


Meie meeskond
Merje Leemets direktor
Juhtinud Kiltsi Põhikooli ligi üheksa aastat. Lõpetanud Tartu Ülikooli informaatika õpetajana 2002. a ning Tallinna Ülikooli multimeedia magistrina 2007. a. Olen ise ehe näide sellest, et kui igapäevaselt digitehnoloogiat ei kasuta, siis kõige kursis ei suuda olla ega oska ka õppetöösse kasutada. Soovin olla eeskujuks ning julgustada õpetajad.


Liisu Tähe õpetaja
Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse erialal magistriõppe. Õpetanud sotsiaalaineid ligi kuus aastat. Pean oluliseks, et õpilaste digikirjaoskus areneks. Internetipõhised õppekeskkonnad on minu jaoks igapäevased tööriistad, sest olen täheldanud, et see tõstab laste motivatsiooni õppida.

Edulugu

Kool on ajaga kaasas käinud ning suutnud luua tänapäevased töötingimused nii õpetajatele kui ka õpilastele.
Olemas on hästi varustatud arvutiklass ning lisaks veel kümme tahvelarvutid, mida võimalik õppetöö mitmekesistamiseks kasutada. Kõik klassid on varustatud videoprojektoritega. Samuti on kõigil õpetajatel olemas sülearvutid.